Meie kooli projketi- ja arendusjuht Marika Šadeiko viibib ajavahemikul 19.-22.veebruar Ukrainas SA Innove projekti „Eesti kogemuse jagamine Ukraina kutsehariduse reformide toetuseks“. Tegemist oli projekti raames toimuva viimase seminariga, mis tõmbas kokku 5 aasta jooksul tehtud töö Ukraina Volõõnia oblastis.
Marika Šadeiko: Ukrainas viibimise ajal külastasime Lvivis asuvat turismi, hotelliteeninduse ning kokanduse kutsekooli. Koolis on 1000 õpilast ning valmistatakse ette hotelliteenindajaid, turismikorraldajaid, giide, kokki, pagar-kondiitreid. Kool pakub suures osas reaalset turismi ja seminariteenust, 1.aprillist alates on neil ka oma hotell. Suurt rõhku pannakse võõrkeeleõppele. Kooli restoran, kohvik on avatud igapäevaselt külastajatele. Pagari- ja kondiitritooteid teevad õpilased tellimustöödena ümbruskonna kohvikutele. Kool on Euroopa Hotelli ja Restoranide Liidu liige.
Lõpuseminar toimus Lutskis, kus osalesid lisaks oblastivalitsuse ja koolide esindajatele ka saatkonna ning Ukraina Haridusministeeriumiesindajad.
Robert Lippin Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi kantslerina rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti – Ukraina kutseõppeasutuste vaheline koostöö andis Eesti koolidele võimaluse näha oma süsteemi tugevusi, arengukohti ning ka seni kasutamata võimalusi.
Pedro Korzevski Ukraina Haridusministeeriumi Kutsehariduse osakonna juhatajana rõhutas oma sõnavõtus, et Erasmus+ projektide tähtust. Nimelt avaneb Ukraina jaoks 2021. aastast võimalus esitada sinna projektitaotlusi. Oluline on et, noored näeksid ja kogeksid maailma sellisena nagu see on, mitte ainult Facebooki vahendusel. Valitsus projektide esitamise võimaluse loomisega Erasmus+ fondi on andnud koolidele õnge noorte ja töötajate arendamiseks, kala tuleb projektide esitamisega aga igal koolil ise kinni püüda. Lisaks tutvustas ta ministeeriumi edasist plaani kutsehariduse ümberkorraldamisel riigis. Ta rõhutas, et juba on alanud koolivõrgu korrastamine, suletakse ja liidetakse koole. Alles jäävad vaid tugevad. Riik plaanib panustada erinevate projektide ja riigi toel vaid neisse koolidesse, kus on vähemalt 400 õpilast regulaarselt. Rahastamise aluseks ei ole mitte see kui head on koolis olemas olevad õppekavad, vaid see, milline on koolis sisu töö kvaliteet. Seda hakatakse jälgima õppijate arvu järgi, kus on õppijaid ja kus mitte, kui palju lõpetanutest saab tööd ning kui rahul lõpetanute oskustega on tööandjad. Järjest enam on Ukrainas projektiraha, kuid selle raha peab iga kool ise kinni püüdma.
Päeva teises pooles toimusid erinevad paneel diskussiooni, kus lisaks ministeeriumi esindajatele olid ka tööandjad ning koolide esindajad nii Eestist kui ka Ukrainast. Diskuteeriti kooli sisutegevuse tähtsuse üle, tööandjate ootuste ja direktori rolli üle koolis. Eesti ja Ukraina kooli direktorid said võimaluse hetkeks vahetada kohad ning avaldada oma arvamust, mis on nn. partnerkooli tugevused ja mis on need asjad, mida nemad muudaksid võimalusel.
