Õppetalu juhataja: Riho Kala
Olustvere õppetalu taaselustamine algas 1993. aastal kui omandireformi käigus sai kool tagasi oma endised piirid.
Õppetalu on kooli osa kuid toimib isemajandava üksusena.
Õppetalu peaeesmärgiks on püsida kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmetega varustatud ning kõrge tootmiskultuuriga praktilise väljaõppe keskusena.
Eesmärgist tulenevad õppetalu ülesanded:
- õpilaste praktiline väljaõpe
- erialaõpetajate enesetäiendamine
- põllumajandustootjate täiendkoolitus
- maamajandusliku huvihariduse võimaldamine
- kõrge tootmistaseme saavutamine
- koostöö teadusasutustega, koolidega, ettevõtetega jne.
Põllumajandusharidust andva kooli juures on õppetalu olemasolu hädavajalik. Põhihariduse baasil õppima tulnud õpilased on noored, suur osa neist on kogemusteta ning nende esmase praktilise väljaõppe korraldamine väljaspool kooli on praktiliselt võimatu. Töökorraldus Olustvere õppetalus on omanäoline– kõikides töödes osalevad õpilased; kevadised ja suvised põllutööd (mullaharimine, väetamine, taimekaitsetööd) on aga täielikult õpilaste teha.
Õppetalus on tegevuses 7 inimest, kes on ka õpetajad või praktikate juhendajad.
Õppetalu kasutuses on maad kokku 915 ha, sh metsamaa 68 ha. Külvipinda on õppetalu 670 ha.
Kasvatatakse teravilja, õlikltuure ja kartulit. Õppetalu hooldada on ka 7 ha suurune park ning väike kollektsioonaed, kus kasvatatakse õunapuid, marju, maitse- ja ravimtaimi ja lilli.
Olemas on tall hobustega ja suvist rohelust ilmestavad kitsed ja lambad.
Õppetalu ei jää kõrvale teadustegevusest- koos Eesti Maaviljeluse Instituudiga on rajatud mahekülvikorra katse kus uuritakse mullaomaduste ja saagikvaliteedi muutumist erinevate viljelusviiside kasutamisel; tihe koostöö toimub ka Põllumajandusuuringute Keskusega.
