Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist.
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis.
1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS
Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses.
Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik. Töökeskkonnavoliniku põhikohustus on regulaarselt jälgida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, eeskirjade ja juhendite täitmist nii tööandja kui ka töötajate poolt ning osaleda vajaduse korral kontrollimistes ja õnnetusjuhtumite põhjuste selgitamises. Töökeskkonnavolinik valitakse töötajate üldkoosolekul ning tööandja teeb valitud töökeskkonnavoliniku nimed ja ametid teatavaks Tööinspektsiooni kohalikule asutusele valimistest arvates kümne päeva jooksul.
2. TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA PÕHIKOHUSTUSED.
Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu sõlmimisel jälgima, et kokkulepe sõlmitaks ainult nende tööde kohta, mille tegemiseks on töötaja välja õppinud.
Tööandja kohustused:
– andma igale töötajale kindla töökoha või tööpiirkonna;
– andma töötajale selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning tagama pideva töö kogu tööpäevaks;
– tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajatele
- · töösisekorra,
- · töötervishoiu ja
- · tööohutuse, ning
- · tuleohutuse nõudeid,
selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid, korraldama töötervishoiu ja tööohutuse alast väljaõpet;
– välja andma enne tööle asumist nõutavad isiklikukaitsevahendid ja eritööriietuse;
– kindlustama töökohal ohutud ja tervislikud töötingimused,
– tagama töötervishoiu ja tööohutuse juhendite ja eeskirjade nõuete järgimise kõigil töödel;
– kõrvalekaldumatult järgima tööseadusandluse töötervishoiu ja tööohutuse alaseid sätteid, võtma tarvitusele meetmeid tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimiseks;
– tagama töötaja tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vastu kindlustamisega seadusega sätestatud korras.
Töötaja kohustused ja õigused.
Töötaja on kohustatud:
– osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
– järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
– läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
– kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
– tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
– kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
– täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
Töötajal on õigus:
– nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
– saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
– tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
– keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
– nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
– nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
– saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
– pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
Töötaja tervisekontroll
Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.
Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.
Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.
3. ÜLDNÕUDED TÖÖKESKKONNALE
Töökeskkond tuleb projekteerida, ehitada ja sisustada nii, et töötamine oleks ohutu ning ei kahjustaks töötaja või teiste isikute tervist ja töökeskkonda.
Erinevad tööd ja tööoperatsioonid tuleb ajastada ning järjestada nii, et nende teostamine oleks ohutu.
Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid piirnorme.
Töökeskkonnas peab olema normidele vastav:
– temperatuur;
– suhteline õhuniiskus;
– valgustus;
– müra;
– tõmbetuuleta õhuvahetus.
Erandjuhtudel, kui töö iseloom või tootmistehnoloogia normidele vastavust ei võimalda, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid, millede kasutamise kord määratakse kindlaks vastava juhendi või eeskirjaga.
4. TÖÖVAHEND
Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ette nähtud. Ettenähtust erinevates töötingimustes töövahendi kasutamisel peab rakendama täiendavaid ohutusabinõusid.
Töövahendi asend ja paigaldusviis, vahekaugused liikumatute ja liikuvate osade vahel, energiavarustus ning ainete või detailide etteandmise, kasutamise ja eemaldamise viis peavad tagama kasutaja ning teiste isikute ohutuse.
Kasutajale tuleb tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikidel töövahendi kasutamisega seotud aladel, mis on vajalikud tootmiseks, seadistamiseks ja hooldustöödeks.
Kui töövahendi osade, gaasi-, auru- ja vedelikutorude või elektrijuhtmete ebaõige ühendamine võib tekitada ohtu, peab ühenduskohtadele kandma märgised nende õigeks ühendamiseks ning vajadusel ka seadme osa või aine liikumissuuna märgise. Asjakohane teave peab olema ka seadme ohutusjuhendis.
Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning töövahendi seadistamiseks, hooldamiseks ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid.
Töövahendit peab olema võimalik hooldada seisatud = väljalülitatud seadme puhul. Kui töövahendi juurde kuulub hooldusraamat, peab sellesse kandma kõik ettenähtud andmed sooritatud toimingute kohta.
Töövaheaegadel, kui töövahend või selle ohtlikud osad on seisatud, tuleb selle energiavarustus üldjuhul välja lülitada.
Kui töövahendi kasutamise puhul on tõenäoline, et see võib kasutajat ohustada või tema tervist kahjustada, peab tööandja tagama, et sellist töövahendit kasutab ning hooldab, parandab, seadistab ja puhastab ainult see töötaja, kellele see on tehtud tööülesandeks ja kes on saanud sellekohase väljaõppe.
Liikuvat töövahendit võib kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks nõutava väljaõppe ja omab juhtimisõigust tõendavat dokumenti.
Liikuva töövahendi kasutamisel töötamisalal tuleb täita liiklusohutuse nõudeid.
Liikluskorraldusega tuleb tõkestada jalgsi liikuvate töötajate ja teiste isikute pääs liikuva töövahendi töötamisalale.
Sisepõlemismootoriga töövahendit ei tohi kasutada töötamisalal, kus ei ole töötajate ohutuse tagamiseks piisavalt värsket õhku.
5. TÕSTESEADMED
Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi.
Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks.
Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud.
Tõstmise abivahendid ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Tõstmise abivahendite hoidmisel tuleb vältida nende vigastamist ja tehniliste näitajate halvenemist.
Kasutades lasti tõstmiseks liikuvat tõsteseadet, peab tööandja rakendama abinõud selle kaldumise, ümbermineku või iseenesliku paigast liikumise vältimiseks ning tagama kontrolli nimetatud abinõude õige rakendamise üle.
Igasugune tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt olema hoolikalt kavandatud ning tagatud kontroll nende tööde läbiviimise üle.
Välitingimustes kasutatav tõsteseade tuleb seisata, kui ilmastikutingimused on halvenenud niivõrd, et need võivad ohustada tõsteseadme tööd ja selle läheduses asuvaid inimesi.
6. VALGUSTUS
Töökoha territoorium, trepikojad, koridorid, töö-, olme- ja muud ruumid peavad olema piisavalt valgustatud.
Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades.
Valgustus ja valgustid ning valgustite paiknemine peavad olema töötajale ohutud.
Nõuetekohaseks saab lugeda valgustust, mis tagab:
– püsivalt ühtlase valgustuse;
– küllaldase valgustuse;
– ei pimesta otseselt ega kaudselt (peegeldus);
– ei tekita tugevaid varje;
– annab õigesti edasi värvitoone;
– on ohutu ja bioloogiliselt täisväärtuslik.
Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku valgust.
Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse.
Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust. Kunstlikuks valgustuseks võib kasutada üld- või kombineeritud valgustust.
Tootmisruumides kohtvalgustite kasutamine ilma ruumi üldvalgustuseta on keelatud.
Nii loomuliku kui kunstliku valgustuse normid töökohal peavad vastama kehtivatele sanitaarnormidele.
7. MÜRA JA VIBRATSIOON
Tootmismüra on tootmisseadmetelt lähtuvate helide korrapäratu kombinatsioon. Mõjub kesknärvisüsteemile, põhjustab kurtust, tekitab peavalu, alandab töövõimet, suurendab tööõnnetuste arvu. Kui tehniliste abinõudega ei ole võimalik müra valjusust vähendada (heliallika isoleerimine, helineelaja kasutamine), tuleb kasutada isiklikke kuulmiskaitsevahendeid kõrvatroppe. Mürarikastes töökohtades töötavatel inimestel tuleb iga 2 tunni järel võimaldada 10 – 15 minutiline vaheaeg müravabas ruumis.
Vibratsiooni all mõistetakse kehade mehhaanilist võnkumist sagedusega üle 1 Hz. Vibratsiooni allikaks tööstuses on pneumaatilised käsiinstrumendid, puurid jt. tööriistad ning masinad. Töötamiskoha või töövahendi vibratsioon ei tohi töötajale põhjustada füüsilist kahjustust ega organismi funktsionaalseid häireid.
Vibratsiooni kahjuliku toime vähendamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid vibratsiooni isoleerivaid jalatseid ja kindaid, vööd (surub siseelundid kokku, vähendab nende liikumist). Allüksuses tuleb kehtestada töötsüklite režiim, tööriista käepidemele tuleb kinnitada amortiseeriv tihend.
8. VENTILATSIOON
Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist.
Ventilatsioonisüsteemi planeerimisel tuleb arvesse võtta töötajate arvu ruumis, töötajate füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate seadmete arvu ja spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi iseloomu.
Vajaduse korral tuleb ette näha sundventilatsioonisüsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus, kui tööprotsessi käigus eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid aineid või tolmu. Ohtlike ainete sisaldus töökeskkonnas ei tohi ületada kehtestatud piirnorme.
Ventilatsiooniseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset.
Õhu liikumiskiirus peab olema vahemikus 0,1 – 0,4 m/s (TKNE-5/1995)
Suhteline õhuniiskus peab olema vahemikus 40 – 60 % (TKNE-5/1995)
9. TEMPERATUUR
Tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid.
Töötajad ei tohi viibida pikka aega ekstreemsetes temperatuurides.
Tööruumide temperatuur peab töökohtades jääma vahemikku 18 – 25 kraadi, sõltuvalt tehtava töö füüsilise raskuse astmest (TKNE-5/1995)
10. PUHTUS JA JÄÄTMED
Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka põrandaid, seinu ja lagesid. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele .
Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites.
11. TÖÖRUUMID
Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste vaba liikumine. Minimaalne on inimese kohta 10 kuupmeetrit ruumi.
Tööruum ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad.
12. TÖÖASEND
Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik kiiresti töökohalt lahkuda.
Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate istmetega, mis annavad piisavalt tuge selja alatoele.
13. ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED
Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele.
Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas.
Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on välja õpetatud ja ohutusjuhendiga järgi instrueeritud. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed). Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral maandatud.
Elektriseadmete ekspluateerimisel on keelatud:
– kasutata vigastatud või isolatsioonita juhtmeid;
– kasutada elektrimootoreid ja muud elektriseadmestikku, mille töötamisel välispinna temperatuur ületab keskkonna temperatuuri enam kui 40 kraadi (kui antud elektriseadmel ei ole kehtestatud teistsuguseid nõudeid);
– kasutada elektrilisi soojendusriistu ilma tulekindla aluseta ning jätta elektriseadmeid järelvalveta;
– kasutada katkisi pistikupesi, pikendusjuhtmeid, lüliteid ning muid elektriinstallatsioonimaterjale;
– avada elektrikilpide uksi, kõrvaldada elektriseadmetel kaitsekatteid ja asuda ise rikkeid kõrvaldama.
Seadme elektrisüsteemi riketest tuleb teatada elektrikule ja töölõigu juhile.
Elektrivõrgu korrasolekut tuleb järjekindlalt ja ettenähtud tähtaegadel kontrollida nii välisvaatlusega kui mõõteriistade abil.
14. PÕRANDAD JA LIIKUMISTEED
Liikumistee all mõistetakse jalakäijate, sõidukite või mõlema jaoks ettenähtud teed, mis hõlmab treppe, statsionaarset redelit, läbipääse, väravaid või laadimisestakaade.
Põrandad ja liikumisteed peavad olema piisavalt tugevad nendele asetatud raskuste ja ettenähtud liikluse jaoks. Pind ei tohi olla auklik, ebatasane või libe ja liikumisteedel ei tohi olla takistusi. Nad peavad olema puhastatavad.
Liikumise kiirus territooriumil peab olema piiratud. Nende töötajate kaitseks, kes võivad töökohas kokku puutuda heitgaasidega, tuleb paigaldada kaitseekraanid. Töötajaid tuleb kaitsta ka sõidukitelt kukkuda võivate esemete eest. Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, peab jalakäijatele olema tagatud küllaldane ohutu liikumisruum. Treppide lahtine pool tuleb varustada piirde või käsipuuga. Käsipuu peab olema vähemalt trepi ühel poolel.
Ühelt korruselt teisele liikumiseks ei tohi kasutada redelit või järsku treppi (kallakuga üle 45 kraadi)
15. TÖÖOHUTUSNÕUDED KÕRGUSTES TÖÖTAMISEL, KUKKUMISOHT, LAADIMINE.
Kõrgustes töötamisel tuleb täita järgmisi ohutusnõudeid:
– redelilt (pikkusega mitte üle 5 m) tohib teha vaid vaatlusi ja kergeid monteerimistöid (elektrilisi tööriistu ei tohi kasutada).
reeglina tuleb kõrgustes töötamiseks kasutada kohtkindlaid teenindusplatvorme või teisaldatavaid tellinguid (pukke), kaitsekiivrit ja kaitsevööd.
Kõrgustes tohib töötada vaid päevavalguses ja tingimustel, et töökoha all ei viibi inimesi. Kõrgtöödel (üle 7,5 m ) on nõutav eriväljaõpe.
Kui valitseb oht kukkuda kahe meetri kõrguselt või kõrgemalt, peab piire olema vähemalt 110 cm kõrgune ja varustatud kahe lisapiirdega.
Mahutid, avad ja konstruktsioonid peavad olema kindlalt kaetud või piiratud vähemalt 110 cm kõrguse piirdega.
Statsionaarne redel peab olema tugeva konstruktsiooniga, nõuetekohaselt hooldatud ja tugevalt kinnitatud. Redelipulgad peavad olema horisontaalsed. Platvormi külgpuud peavad olema vähemalt 110 cm võrra kõrgemal . Pikem kui 2,5 meetrine statsionaarne redel tuleb varustada püsivate kukkumist takistavate vahenditega.
Statsionaarset redelit saab kasutada ainult juhul, kui trepi kasutamine ei ole võimalik.
Kohtades, kus valitseb oht kukkuda üle katuse ääre või läbi katuse, tuleb rakendada ettevaatusabinõusid (kukkumist tõkestavad abinõud ).
Veoste laadimine ja katmine toimub ainult selleks ettenähtud kohas.
Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad vastama laaditavate veoste mõõtmetele.
Kaupade teisaldamisel eri tasapindade vahel tuleb tasapinna servale paigutada ääris ja võimaluse korral kindlad käetoed.
16. AKNAD, UKSED, VÄRAVAD
Uste ja väravate asukoht, mõõtmed ja materjal valitakse nende kasutusotstarbele vastavalt
Aknad, läbipaistvad või valgust läbilaskvad pinnad seintes, vaheseintes, ustes ja väravates peavad olema kaitstud purunemise eest – tuleb need märgistada või tõsta sellise pinna silmatorkavust.
Avatavate akende ning katuseakende avamine ja sulgemine peab olema turvaline. Avatuna ei tohi aknad olla ohtlikud. Päikesepoolsed aknad peavad olema valgust reguleeriva kattega.
Aknad ja katuseaknad tuleb projekteerida nii, et nende puhastamine ei oleks ohtlik.
Uksed ja väravad peavad olema nõuetekohaselt konstrueeritud ja vajaduse korral varustatud turvaseadmetega.
Põhilistel liikumisteedel ja mõlemas suunas avatavatel ning pöördustel ja- väravatel peab olema läbipaistev ava.
Mootormehhanismiga avatavad uksed ja väravad peavad olema varustatud ohutusseadeldisega, et vältida inimeste vigastamist. Vajaduse korral tuleb nad varustada selgelt eristatava ja lihtsalt ligipääsetava stoppnupu või hädaseiskamisseadeldisega, mis võimaldab neid ohu korral kiiresti peatada.
Sõidukite liikluseks ehitatud väravate vahetus läheduses peavad olema ka jalgväravad jalakäijatele, kui neil on ohtlik sõiduväravaid avada.
17. ELEKTRITRAUMADE ÄRAHOIDMISE PÕHIMEETMED
Inimeste kaitseks elektrivoolu kahjulike mõjude eest kasutatakse elektriseadeldiste teenindamisel järgmisi organisatsioonilisi ja tehnilisi vahendeid ning võtteid:
personali eriväljaõpe ja perioodiline teadmiste kontroll
maandusseadmete väljaehitamine
regulaarne meditsiiniline kontroll
vigastatud võrguosade automaatne väljalülitamine
kaitsevahendite kasutamine (isoleeritud käepidemetega tööriistad, kindad, jalatsid, matid, prillid, kaitsetõkked ja piirded)
Nende täitmist kontrollivad töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnaspetsialist.
Järelvalve tööde tegemisel: elektriseadeldiste perioodilised kontrollid ja teimimised.
18. RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE
Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.
Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski. Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale.
Tööandja kohustused:
Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks.
Tööandja peab tagama, et töötajaid juhendatakse enne töötaja tööle lubamist töökohal, kus tema tööülesannete hulka kuulub raskuste teisaldamine tehniliste abivahendite õigest kasutamisest ja teisaldamisega seotud ohtude vältimisest, arvestades loetletud ohutegureid, ning et nad saaksid väljaõppe õigete töövõtete kasutamise kohta.
Kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada alates 18. eluaastast.
Abinõud terviseriski vähendamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel
Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid:
– varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega;
– võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi;
– tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse;
– tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel;
– lühendama raskuse kandmisteed;
– lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid;
– korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannete täitmisega;
– andma töötajale isikukaitsevahendid
19. KUVARIGA TÖÖTAMINE
Kuvariga töötamisel peavad perioodilised puhkepausid moodustama vähemalt 10 protsenti tema tööajast. Kuvariga töötamise asukoht peab olema projekteeritud ja kujundatud nii, et töötajal oleks mugav tööasend. tool. Töökoha kujundamisel tuleb arvesse võtta taustmüra ja töökohal olevate seadmete müra. Müra ei tohi häirida keskendumist ega suhtlemist.
Ekraanilt peegelduva ja pimestava valguse vältimiseks tuleb töökoht kujundada selliselt, et valgusallikad asuksid kuvari ekraanist võimalikult kaugel. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate.
Töö iseloomu ja töötaja nägemist arvesse võttes, peab üld- ja kohtvalgustus tagama töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse.
Kuvariga töötamisel peab: töölaud või -pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri, dokumendihoidja ja kuvariga ühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist; töötool peab olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajaduse korral peab töötaja saama kasutada jalatuge.
Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud laual nii, et:
töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes; klaviatuuri ees oleks piisavalt vaba ruumi käte ja käsivarte toetamiseks.
Töökeskkonna mikrokliima ja kahjulike ainete sisaldus õhus peab vastama kehtivatele normidele.
Tarkvara projekteerimisel, väljatöötamisel, valimisel ja muutmisel peab tarkvara sobima ülesande täitmiseks;
20. OLMETINGIMUSED
Töötajatele tuleb rajada sobivad sanitaarruumid ja pesemisvõimalused. Need ruumid tuleb hoida puhtana, tagatud peab olema ventilatsioon ja valgustus.
Pesemisruumid peavad olema varustatud sooja ja külma veega, seebiga. Vastavalt tööle tuleb ette näha ka duššid. Töötajate isiklike riiete ja tööriietuse jaoks tuleb ette näha selleks sobivad ruumid. Vajaduse korral tuleb neis ette näha võimalus riiete kuivatamiseks.
Töötajatele tuleb ette näha nõuetekohased puhkealad. Need peavad olema piisavalt avarad ja varustatud nõutava arvuga seljatoega toolidega ja lauakohtade arvuga vastavalt töötajate arvule. Puhkeruumid tuleb ette näha töötajatele, kelle töö on mürarikas, füüsiliselt raske, pidevalt seotud sundasendiga. Võimaluse korral varustatakse puhketoad külmikute, veekeetmisvahendite ja mikrolaineahjudega. Puhkeruumides ei tohi suitsetada. Olmeruumide temperatuur peab olema vähemalt 18 kraadi.
21. TÖÖÕNNETUSTEST TEATAMISE KORD
Igast tööõnnetusest peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama oma otsesele ülemusele või tööandja esindajale. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, raskete tööõnnetuste puhul informeerib viivitamatult ka Tööinspektsiooni ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseid.
Tööandja või tema ülesandel tööd korraldav haldus- või tehniline töötaja on kohustatud:
kiiresti tagama kannatanule esmaabi, vajaduse kutsuma kiirabi või organiseerima kannatanu transpordi haiglasse;
säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras, nagu need olid tööõnnetuse momendil, kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta avariiohtu;
piirama töötsooni kus toimus tööõnnetus;
informeerima juhtunust vastavat kindlustusorganit;
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ja milles hääleõigusega osaleb töökeskkonnavolinik. Tööandja registreerib kõik kutsehaigused ja muud tööst põhjustatud haigestumised.
Tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral, mis põhjustas kannatanu töövõime kaotuse või tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks tööpäevaks, peab tööandja koostama sellekohase raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusasutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadsete tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks. Tööinspektor uurib raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusjuhtumeid tööandjast sõltumatult. Uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
22. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL
Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
– teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele;
– hoiatama ohtu sattunud inimesi;
– sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
– võimaluse piires asuma tuld kustutama.
Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
– tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
– võimalikust ohust inimestele;
– muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid vms).
23. ESMAABI
Tööandja on kohustatud:
– kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel
– paigutama nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brošüürid jm näitlikud materjalid);
– määrama isiku, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest üksuses ja kogu asutuses.
Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).
– paigutama nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.
– selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
– tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavuse, esmaabi andmise kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivse sidevõimaluse ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamise kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele).
24. ERGONOOMIA JA ÜLEKOORMUSHAIGUSED. KUIDAS VÄLTIDA KUTSEHAIGESTUMISI
Ergonoomia eesmärgiks on töökeskkonda ja töömeetodeid inimesele sobivaks (sobivamaks) muutmine.
Töökeskkond võib sisaldada mehhaanilisi, füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi (tolmud) ja keemilisi riskitegureid.
Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained) riskianalüüs. Seda peaksid tegema vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. Nad õpivad tundma töötaja poolt sooritatavat tööprotsessi ja/ või keskkonda. Tehakse kindlaks, millised on ohutegurid ja sellest ohutegurist tingitud võimaliku riski töötaja tervisele. Hinnatakse nende mõju suurust, arvestades töötaja individuaalseid omadusi ja tervislikku seisundit.
Riski vähendamiseks on väga oluline süstemaatiline töökeskkonna näitajate kontroll ja mõõdistamine. Vajalik on anda töötajale täpsed tegevusjuhendid, kuidas töötada, et vältida tervise kahjustusi. Töötajate tehnilise ja meditsiinilise väljaõppe ning täienduste organiseerimine. Tööandja on kohustatud omal kulul andma töötajale isikukaitsevahendid (näiteks kindad, prillid, respiraator jm.), tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab.
Mürast tingitud vaegkuulmise vältimiseks on soovitav rakendada:
Tehnilisi abinõusid müra vähendamiseks töökohas.
Tööprotsessi reguleerimine, st. peaksid olema müravabad puhkepausid.
Isikukaitsevahendid. Kui müra ületab lubatud piirväärtusi, siis on vajalik tööl kandaantifoone – kõrvaklapid või spetsiaalsed kuulmekäigusisesed topid.
25. KUIDAS VÄLTIDA FÜÜSILIST ÜLEKOORMUST ?
Ülekoormushaiguse põhjuseks võivad olla töö ebaratsionaalne organiseerimine, pikaajaline viibimine sundasendis, üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge, korduvad samalaadsed kiired liigutused, äkilised töörütmi muutused, ebaõiged töövõtted, vead raskuste käsitsi teisaldamisel, väikesed vigastused (pisitraumad) ja liigväsimus.
Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad töökeskkonna tegurid (vibratsioon, müra, libe või konarlik põrand, tuuletõmbus, ebasobiv mikrokliima), samuti töötaja füüsilised iseärasused (treenimata lihased), stress, alkoholi kuritarvitamine ja suitsetamine.
Eelpool mainitud põhjused või osa neist tekitavad otseselt või teatud asjaolude koosmõjul ülekoormust, mille tagajärjeks võivad olla kutsehaigused.
Soovitusi õigeks tõstetehnikaks
1. Hoida selg võimalikult sirge.
2. Tõstetav raskus hoida kehale võimalikult lähedal.
3. Hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatud.
4. Keerata keha jalgadest, mitte seljast.
5. Vältida tõstmist istudes.
6. Mitte tõsta õlgadest kõrgemale.
7. Vältida korduvat ühe käega tõstmist.
8. Mitte tõsta liiga madalalt ( sobiv raskuse tõstmise kõrgus on 70-80 cm ).
9. Hoiduda juhuslikest äärmuslikest tõstetest.
10. Kasutada tugivööd ja randmetuge.
26. KÄESOLEVA JUHENDI KOOSTAMISEL ON KASUTATUD JÄRGMISI EESTIS KEHTIVAID ÕIGUSAKTE:
1. Tööohutuse ja töötervishoiu seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78)
2. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu tööohutus ja nõuded (RT I 1999, 100, 881)
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30)
4. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (RT I 2000, 4, 29 )
5. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (RTL 2000, 12, 117)
6. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja -ohutuse põhinõuded (RTI 2000, 86, 556)
7. Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine (RTL 2000, 6, 63 )
8. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816)
9. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157; 2001, 35, 469)
10. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord (RTL 2003)
11. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)
12. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559)