Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid

1. Hindamine, sealhulgas õppija enesehindamine, on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel hinnang õppija  õpiväljundite saavutamisele.  Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava ja mooduli läbimiseks vajaliku miinimumi tasemel (edaspidi lävendi tase).

2. Hindamise eesmärk on õppija arengu toetamine tagasiside abil ning teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.

3. Hindamise põhimõtted on esitatud erialade õppekavades.

4. Kui õppijale on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel õppekavas sätestatud erisusi.

5. Hindamisel eristatakse kahte peamist funktsiooni – kujundavat ja kokkuvõtvat.

6. Kujundava hindamise käigus antakse õppijale tagasisidet, mis toetab õppija õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Kujundavat hindamist väljendatakse üldjuhul sõnaliselt ja selle eesmärk on suunata õppeprotsessi enne kokkuvõtvat hindamist.

7. Kokkuvõtva hindamisega mõõdetakse õppekavas või moodulis kirjeldatud õpiväljundite saavutatust.

8. Hindamine võib olla eristav või mitteeristav. Eristava hindamise puhul diferentseeritakse õpiväljundite saavutatust lävendit ületaval tasemel. Mitteeristava hindamise puhul mõõdetakse õpiväljundite saavutatust ainult lävendi tasemel.

9. Hindamismeetodid ja -kriteeriumid

9.1. Hindamismeetod on teadmiste, oskuste ja hoiakute omandatuse tõendamise viis, näiteks oskuste demonstratsioon, õpimapp, projekt, esitlus, simulatsioon, praktiline töö, essee, test, rühmatöö, diskussioon, aruanne, arvestus, eksam jms.

9.2. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium sõnastatakse õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega.

9.3. Hindamiskriteeriumid sõnastatakse vastavalt hindamisskaalale.

10. Eristava ja mitteeristava hindamise skaalad ja hinnete kirjeldused

10.1. Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”.
Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:

10.1.1. hinne „5” – „väga hea” – õppija on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

10.1.2. hinne „4” – „hea” – õppija on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;

10.1.3. hinne „3” – „rahuldav” – õppija on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;

10.1.4. hinne „2” – „puudulik” – õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel;

10.1.5. märge „X“ – õppijal on töö tähtajaks esitamata .

10.2. Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.

11. Mooduli hindamismeetodid ja -kriteeriumid on määratud mooduli rakenduskavas.

12. Õppeperioodi algul teeb vastava mooduli õpetaja õppijatele teatavaks nõutavad
teadmised ja oskused, hindamise aja ja vormi.

13. Õppeperioodi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppekava mooduleid õpetatavate õpetajatega.

14. Mooduli õpiväljundid loetakse omandatuks pärast positiivse moodulihinde saamist.

15. Lõpueksami korraldamiseks vormistatakse direktori käskkiri.

16. Lõpueksami tulemuste kohta vormistatakse paberkandjal protokoll, hinded kantakse selle alusel e-päevikusse.

17. Õppijal on võimalus eksamit sooritada  kaks korda.

18. Kooli lõpetamiseks sooritab õppija koolilõpueksami. Erialadel, kus on võimalik sooritada kutsekvalifikatsioonieksam, ühildatakse see koolilõpueksamiga.

19. Positiivsele tulemusele sooritatud lõpueksami kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.

20. Eksamineerijatel on õigus õppija teadmiste kontrollilt eemaldada keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise korral.

21. Mõjuvatel põhjustel teadmiste ja oskuste kontrollilt puudunud õppijal on õigus läbida antud teadmiste kontroll  uuesti määratud ajal.

22. Kutsekeskhariduse õppekaval on võimalik õppijal õpingud kiitusega lõpetada alljärgnevatel juhtudel:

22.1. kelle keskmine kaalutud hinne on 4,6 või kõrgem ja

22.2. kelle eriala lõpueksami hindamisel on kasutatud eristavat hindamist ja eriala lõpueksam on sooritatud hindele „5” või

22.3. kes on sooritanud kutsekvalifikatsioonieksami.

23. Õpingute kiitusega lõpetamise otsuse kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga.

Published 10.07.2018. Last changed 31.08.2020.